"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
LISATUD VIDEO. Vanad asjad saavad uue elu. "Parandamas on käidud kõike alates vanast küünlajalast kuni vana autoni" (0)
04. mai 2024
Pääsküla jäätmejaamas toimus välimööbli parandamise töötuba. Foto: Ksenija Kurs

Senised jäätmejaamad on olnud lihtsalt konteineritega asfaltplatsid, kuhu prügi ära viia. Nüüd kerkivad nende asemele nägusad ringmajanduskeskused, mis on mõeldud ka asjade parandamiseks ja neile uue elu andmiseks.

“Tore, et neid üle Eesti rajati, aga tänaseks on jäätmejaamad sellisel kujul ajale jalgu jäänud,” ütles Tallinna jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle. Hiljemalt novembris valmib Lillekülas esimene uutest ringmajanduskeskustest, järgmised samasugused tulevad Lasnamäele ja Haaberstisse.

Projektis lähtuti jätkusuutlikkusest. “Mõtlesime, kuidas see hoone 50 aasta pärast jälle lahti võtta,” mainis Kalle. Ehitise fassaadil on taaskasutatud puitu, siseviimistluses telliseid ja hoone sisustamiseks kasutatakse samuti juba ühe elu ära elanud mööblit. See kõik pole siiski veel põhjus jäätmekeskus ringmajanduskeskuseks ümber nimetada.

“Siia Lillekülla tulevad ka pehme mööbli parandustöökoda, õmblustöökoda ja korduskasutusruum, kuhu oma üleliigseks muutunud korralikud asjad tuua,” rääkis Kalle, kelle sõnul on samas ka õppeklass.
Lasnamäele planeeritakse elektroonikatöökoda, kus saab meistri juhatuse all väikesed vead ise ära parandada või eseme parandusse jätta, et see võiks keskuse poes hiljem uue omaniku leida. Lisaks on kavas rajada Lasnamäe keskusesse korduskasutusruum, õmblustöökoda, üldparandustöökoda, jäätmeklass ja konverentsiruum. 

Puutöökoda Koplis

Jäätmekeskuse juhataja sõnul oli uusi ringmajanduskeskuseid vaja kahel põhjusel. Esiteks elab Tallinnas praegu rohkem inimesi kui paarikümne aasta eest, kui tekkisid jäätmejaamad. “Rahumäe jäätmejaamas on igal hommikul kümneid autosid järjekorras,” mainis Kalle. Teiseks on vanad jäätmejaamad liiga lihtsakoelised. “Meil on asfaltplats, aed ümber putka ja konteinerid, aga tänapäeva inimene eeldab ikka, et ka jäätmejaam peab olema ilus ja korralik,” ütles ta.

Lilleküla ringmajanduskeskus aadressil Mustjõe 40 peaks tulema igati mugav. Inimesed saavad jäätmeid visata allapoole üle estakaadi ääre ega pea saju ajal enam nurisema märja ja libeda üle, sest konteinerid on lõpuks katuse all.

Kalle avaldas lootust, et Lasnamäe ringmajanduskeskust hakatakse ehitama juba sel aastal ja uksed avab see loodetavasti 2025. aasta lõpus. 

Tänavu viiakse läbi ka Haabersti ringmajanduskeskuse projekti hange. Abilinnapea Margot Roose sõnul peaks see keskus valmima 2026. või 2027. aastal. 

Lilleküla keskuse ehitustööd edenevad praegu üllatavalt jõudsalt ja keskus võib valmis saada isegi plaanitust varem. Samal ajal on valminud suurema, Lasnamäe ringmajanduskeskuse projekt, mis nüüd ootab ehitushanget. “See tuleb Eesti kõige moodsam keskus,” ütles jäätmekeskuse juhataja. Erinevalt varasematest on kogu jäätmejaam hoones sees, mis teeb selle külastamise mugavamaks ja vaiksemaks. 
Juba praegu on Tallinnas avatud kaks parandustöökoda Pääskülas ja Koplis, et inimesed ei peaks oma väärt asju ära viskama, vaid saaks neid korda teha. Seegi vähendab tekkiva prügi hulka ning tarbimist.
Kopli 93 kogukonnakeskuse sisehoovis asuv töökoda on mõeldud eelkõige puutööks. Iga huviline saab võtta oma eseme või materjali kaasa, kohapeal olev meister selgitab talle masinate ohutu kasutamise põhimõtteid ja annab nõu keerulisemate tööde puhul. Üldiselt aga käib töö ikka iseseisvalt, oma materjali, oma oskustega. 

Pääskülas asub metallitöökoda, kus saab parandada esemeid, mis vajavad näiteks jootmist, neetimist, liimimist või keevitamist. Töökoja meistri Vallo Variku sõnul on asi hakanud aasta jooksul vedu võtma. Tundub, et info levib suust suhu ja kui alguses käis inimesi harva, siis nüüd on neid seal päevas keskmiselt viis. Varik soovitas huvilistel ette helistada, sest korraga suurt rohkem rahvast töökotta ei mahugi.

Töökoja meistri Vallo Variku sõnul on asi hakanud aasta jooksul vedu võtma.
Pilt: Ilja Matusihis

Parandamas on käidud kõike alates vanast küünlajalast, mida oli vaja vaid natuke keevitada, kuni vana autoni. Kord tuldi aga kohale kalli tolmuimejaga. “Inimene oli veendunud, et viga on masina sees, internetist oli ka sama leidnud, ja tuli kohale lahtivõetud tolmuimejaga. Aga mina vaatan ikka muu ka üle ja tuligi välja, et asi oli hoopis laadimisjuhtmes – see oli vaja lihtsalt uus osta,” rääkis Varik. 

Oluline ka harimispaigana

Nõmme elanik Richard Eesmaa ütles, et saab töökojast abi vanade mootorrataste parandamisel. “Kaubandus on ehitatud just selle peale üles, et tarbiksid mõnda asja hästi väheke aega ja siis laguneb asi ära, aga kolme- neljakümnendatest pärit vanatehnika on vastu pidanud kümneid aastaid ning selle äraviskamine on suur kuritegu. Kui keegi viskab ära näiteks mootorratta karburaatori, siis uut sa kuskilt ei saa,” rääkis Eesmaa, kes saab töökojas kasutada tööriistu, mida kodus ei ole.

Töökojad on tulevaste ringmajanduskeskuste oluline osa, sest praegu satub prügisse palju esemeid, mis võiks sinna üldse mitte jõuda. “Konteineritesse vaadates näeb seal väga tihti asju, mida saaks päästa, ja pahatihti on seal isegi täiesti uusi esemeid,” nentis jäätmekeskuse juhataja.

Ringmajanduskeskuste eesmärk on luua inimestele võimalus suunata korralikud ja terved asjad uuesti ringlusesse ning anda võimalus katkisi asju parandada. Abilinnapea Margot Roose sõnul on oluline osa ka keskkonnaharidusel. Ringmajanduskeskustes hakkavad toimuma töötoad, kus õpetatakse asju parandama, klassides antakse aga keskkonnaharidustunde.

“Jäätmetekke vähendamisse saab omavalitsus panustada eelkõige elanike teadlikkuse tõstmise, korduskasutuse ja paranduskultuuri edendamise kaudu,” lausus Roose. “Kuigi omavalitsus seda praegu juba teeb, tuleb mahtu oluliselt suurendada ja leida uusi ja innovaatilisi viise, et jõuda kõigi sihtrühmadeni.” 

Selleks, et jäätmed jõuaksid õigesse kohta, on oluline, et need oleksid kogutud liigiti. Vastasel juhul ei ole võimalik neid sisalduvat materjali ringlusse võtta, rõhutas abilinnapea. “Oluline osa kõiges selles on kindlasti järelevalvel. Linna järelevalve võimekust tuleb kindlasti tõsta, et kõik kehtestatud nõuded saaks täidetud.”

Kus saab katkisi asju parandada?

  • Pääsküla parandustöökoda Raba 40. Broneeri aeg tel 5353 4452 (meister Vallo Varik). Töökoda on avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kella 14-19.
  • Kopli parandustöökoda tegutseb Kopli 93 sisehoovis. Sealse meistri Andre Picheniga saab ühendust telefonil 523 1199. Töökoda on avatud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kella 17-21.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.