Rohkem kui pooled pealinlastest elavad paneelmajades, kuid kahjuks ei ole remontimata nõukogudeaegsed paneelikad enam väga ahvatlevad kohad, kus elada. Mõni vana maja on aga nii hästi korda tehtud, et nende energiamärgis ja väljanägemine annavad silmad ette nii mõnelegi uuele hoonele. Kas paneelikate kordategemine ongi meie tulevik ja kuivõrd see end ära tasub, uuris Minu Tallinna toimetaja Kristiina Kröönström.
1960ndate aastate alguses sai Kadaka külast Tallinnas kivilinn. Täpsemalt rajati selle asemele pealinna esimene paneelelamute rajoon – Mustamäe. Kortermajad, mis moodustasid kolm suurt linnaosa, ehitati vastu pidama pool sajandit. Tänaseks on see aeg möödas, aga majad püsivad püsti ja inimesed elavad sees. Siiski on aeg teinud oma töö. Kõige suurem probleem paneelikates on kõrged küttekulud, külmad toad ja läbiroostetanud konstruktsioonid, mis peaks kandma hoonete rõdusid ja varikatuseid.
„Hiljuti kukkus Lasnamäel alla üks rõdupaneel, mis võib tekitada väga ohtliku olukorra,“ tõdes Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.
Lisaks on kehv, õigupoolest olematu, ka nende hoonete ventilatsioon.
„Niiskes õhkkonnas, kui ventilatsioon ei tööta korrektselt, võivad seal olla ka tervisele ohtlikud niiskusprobleemid,“ selgitas CKE kinnisvarabüroo kinnisvaraekspert Taur Tärnov.
Kõik nimetatud puudused eemaldatakse tervikliku hoone renoveerimisega. Tallinna nõukaaegsetest kortermajadest on vähem kui 20% tänaseks korda tehtud. Kõige vähem Lasnamäel, kus saab remonditud kortermajade osakaalu lugeda ühe käe sõrmedel, kõige rohkem aga Mustamäel.
Toome näiteks ühe Mustamäel asuva uusarenduse, kus katusel on päikesepaneelid, energiaklass B, kuid tegelikult päris uus see maja ikkagi ei ole. Tegu on korda tehtud 60-aastase paneelelamuga. Maja on soojustatud, uute rõdude, akende ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga. Trepikodades vahetati välja iga korteri välisuksed. Uuenduskuur tehti isegi keldris. Ühistu juhi sõnul on maja küttekulud remondieelse ajaga võrreldes vähenenud pea poole võrra. See-eest maksavad elanikud aga remondilaenu, keskmise kahetoalise korteri puhul on see iga kuu umbes 80 eurot.
Kas elanikud on kujunenud olukorraga rahul?
„Meie oleme väga rahul. Kõik puudused, mis olid, said likvideeritud. Võib isegi öelda, et kihelkonna ilusaim maja. Mina ei tea siin ümbruses teist niisugust renoveeritud maja,“ kinnitas majaelanik Helju.
„Toad on soojemad, ma keeran radiaatorit isegi maha,“ sõnas majaelanik Niina.
Erinevalt nendest prouadest on üle Tallinna paneelmajades ka neid elanikke, kes pole kindlad, et suudavad rahaliselt laenumaksetega toime tulla ja seisavad seega maja remondile vastu.
Euroopa Liidu direktiivi järgi peavad 2050. aastaks kõik hooned Euroopas Liidus olema heitmevabad ja energiatõhusad. See tähendab, et igal juhul ootab kõiki Tallinna paneelmaju ees suuremat sorti remont. Tänaste ehitushindade ja laenuintresside juures tähendab maja tervikrenoveerimine juba kaks või isegi kolm korda suuremat laenumakset, kui äsja näitena toodud Mustamäe tee kortermaja puhul.
„Kui mõtleme viis aastat ettepoole, siis ilmselt viie aasta pärast tänane laenumakse tundub jälle naeruväärselt odav, sest hinnad on vahepeal jälle nii palju tõusnud. Siin peavad korterühistud omama ka natuke pikemat vaadet, tõesti täna on see tegevus suhteliselt kallis, aga kuna hinnad kipuvad meil kogu aeg tõusma, ka energiahind tõuseb, siis inflatsioon lihtsalt sööb need laenumaksed tulevikus väiksemaks,“ sõnas Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.
Olgu vahepõikena näiteks toodud Rakvere linn, kus on praegu vaid mõned üksikud renoveerimata paneelmajad. Kurnitski sõnul on sealne kohalik linnavõim ühistuid renoveerimisteemadel juhendanud ning õigel ajal on saadud jaole ka riiklike toetuste osas. Tallinna puhul arvab ta, et mägedes võib meid praeguse tempo juures oluliselt parem pilt oodata alles 2060. aastal.
Tõde
3. mai 2024 09:55