Suri suusatamist jäädavalt muutnud soomlane
/nginx/o/2018/05/11/7839157t1h9405.jpg)
28. aprill 2024, 16:30
:format(webp)/nginx/o/2024/04/28/16035379t1h9398.jpg)
86-aastaselt suri Soome suusalegend Pauli Siitonen, kes pani aluse suusatehnikale, mida tunneme täna uisustiilina.
Siitoneni tippajad jäid 1970-80ndatesse. Ta võitis tol ajal mitmeid rahvusvahelisi suusamaratone, 1973. aastal Vasaloppeti 50. juubelivõistluse ja 1976-80 viis korda Finlandia maratoni. 1975-1980 võitis ta Euroloppeti ja valiti kuus korda Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) parimaks pikamaasuusatajaks.
Ta pani aluse hilisemale uisutehnikale, kui hakkas maratonidel sõitma üks suusk suusajäljes ning teine sellest väljas. Seda suustamisviisi hakati kutsuma Siitoneni sammuks, hiljem pooluisusammuks.
86-aastane Siitonen suri 20. aprillis Espoos, kinnitasid pereliikmed Ilta-Sanomatele.
Jüri Jõepera foto 1979. aasta Vasaloppetist. Ees Pauli Siitonen, tema kannul Uno Leist.
Pauli Siitonen ryhtyi 70-luvulla luistelemaan, muut seurasivat perässä. Syntyi Siitonen-Schritt tai Finnstep #hiihto pic.twitter.com/2hfF7KCvNq
— Spekula Ski Team (@SpekulaST) January 3, 2016
Pooluisusamm koosneb pidevalt ühel suusal libisemisest ning teise jala uisutõugetest koos keppide paaristõugetega. Sõiduviisi kasutakse hea libisevusega tasasel maal, laskumisel, kurvis, kaldrajal ning treeningharjutusena ka tõusul. Pikemal sõidul soovitatakse jalatõukeid sooritada seeriatena ühe ja teise jalaga. See on ainuke uisuviis, kus valitakse ka suusajälge, seisab suusatamise õpiraamatus.