BLOGI | Venelane pussitas Saksamaal surnuks kaks Ukraina sõdurit

Blogi jätkub SIIN:

Olukord Thbilisis on äärmiselt pingeline. Märulipolitsei valmistub kasutama jõudu ja laiali ajama Venemaast inspireeritud välisagentide seaduseelnõu vastu protestinud massilist rahvahulka.

Moskva oblastis märgati Venemaa relvajõudude varustuse ja vägede ümberpaigutamist Ukraina suunas.

Venemaa raketirünnakud 26.-27. aprillil:

🔴 - tiibraketid

🟣 (tume) - ballistilised raketid

🟣 (hele) - Kinzhal ülihelikiirusega raketid ja kiiresti liikuvad sihtmärgid

Viimase massirünnaku esmaseks sihtmärgiks oli taas Lääne-Ukrainas Strõi lähedal asuv gaasihoidla.

Venemaa tõenäoline eesmärk on peatada eelseisvaks talveks gaasi sissepritse, mis kujutab endast ohtu Euroopa energiajulgeolekule, kuna Euroopa gaasiettevõtted loodavad oma reservide hankimiseks just sellest hoidlast.

Kuigi hoidla ise ei saa tõenäoliselt kahjustada selle tohutute maa-aluste looduslike tühimike tõttu, on maapealne infrastruktuur endiselt haavatav.

Euroopa Liit või EL-i riikide koalitsioon peab seadma prioriteediks selle kriitilise objekti õhutõrje tagamise.

Teatati tohutust tulekahjust Tatarstanis asuva peamise Venemaa sõjaväesõidukite tarnija Kamazi juures.

Naberežnõje Tšelnõi on koduks Kamazi peamistele tootmisrajatistele, mis on Venemaa sõjaväele autode peamine tarnija ja mis nägid projektide tõusu 2023. aastal.

Venemaa riigitelevisiooni tänaõhtuse lipulaeva uudistesaate pealkiri: „See kasutab neid!“ („need“ on tuumarelvad ja „see“ on Venemaa.)

Kohati tundub, et ankur Kiseljovi tuumamonoloog on suunatud rohkem läänele kui kodumaisele publikule. Võib-olla sellepärast, et ta vastab ajakirja Foreign Affairs artiklile.

„Kas Venemaa kasutab tuumarelvi, kui NATO väed sisenevad Ukrainasse Venemaad hävitama?“ küsib ta küsib. „Sellele küsimusele on vastus ja see on kategooriline: saab. Konflikt Läänega Ukrainas eskaleeerub sedavõrd, et Venemaa jaoks on see elu ja surma küsimus.

Läänes räägitakse pidevalt, et nende eesmärk on Venemaa strateegiline lüüasaamine. Kui asjad nii jätkuvad, ei jää Venemaal muud üle, kui kasutada [tuumarelva] – me ei saa taganeda, see on katastroof meie riiklusele.“

Kiseljov tuletab vaatajatele meelde, et ta ütles neile kümme aastat tagasi, et Venemaa võib muuta Ameerika „radioaktiivseks tuhaks“.

Mõtteid ülaltoodu kohta:

a) Tuumamõõga ragistamine on tagasi.

b) Venemaa kujutab end jätkuvalt ohvrina (kuigi just Venemaa tungis Ukrainasse).

c) Vene ametnikud räägivad eksistentsiaalsest ohust nende riigile. Kuid kindlasti kehtib lause „elu ja surma küsimus“ (st eksistentsiaalne oht) rohkem Venemaa poolt kallale tunginud Ukraina kohta.

Kuleba: „Putin on poliitiline loom, kes tunneb hirmu. Ja kui ta seda tunneb, muutub ta agressiivsemaks.“

Kaks Saksamaal surnuks pussitatud ukrainlast olid tervisepuhkusel olevad sõdurid.

Saksamaal Murnau am Staffelsee linnas pussitamise järel tapetud kaks ukrainlasest meest olid rehabilitatsioonipuhkusel viibivad sõdurid, teatas Ukraina välisministeerium.

„Valmistume juunis toimuvaks esimeseks rahutippkohtumiseks. Meie meeskond teeb koostööd meie peamiste partnerite meeskondadega, et tagada tippkohtumise tõeliselt globaalne toimumine.

Võime kindlasti öelda, et esindatud on riigid kõigilt kontinentidelt, erinevatest maailma paikadest ja erinevate globaalse arengu perspektiividega. Kuid nad kõik nõustuvad, et ÜRO põhikiri ja rahvusvahelised aluskonventsioonid on siduvad dokumendid kõigile riikidele, sealhulgas sellistele riikidele nagu Venemaa, kus valitseb hullumeelsus.

Ülemaailmne enamus peab sundima Venemaad rahu sõlmima ja ta saab seda teha. Tee õiglase rahu poole võib alata juunis,“ sõnab Ukraina president õhtuses videpöördumises.

Saksa uudisteagentuur dpa teatas, et politsei arreteeris 57aastase venelase, keda kahtlustatakse mõrvas pärast eileõhtust tapmist.

Kaks ukrainlast olid 23- ja 36aastased ning elasid Lõuna-Saksamaa Garmisch-Partenkircheni maakonnas.

Nad tapeti Ülem-Baieri Murnau külas asuvas kaubanduskeskuses.

Ohvrite ja kahtlustatavate nimesid Saksamaa privaatsusreeglite tõttu ei avaldata.

Kas mehed üksteist tundsid, pole selge.

Rohkem kui miljon Ukraina põgenikku põgenes Saksamaale pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Poola välisminister ütles, et Donald Trumpi seisukoht Ukraina suhtes ei ole nii must-valge, kui mõned inimesed arvavad.

Tänavu taas valimistel kandideeriv USA endine president on öelnud, et ei kohustu Ukrainale kaitseabi andma.

Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles intervjuus meediafirmale Axel Springer, et Trump saatis Ukrainale tankitõrjerakette enne Venemaa sissetungi, ajal, mil teised seda ei teinud.

Ta pidas silmas 2018. aastal USA tarnitud tankitõrjerakette Javelin. Sikorski ütles ka, et Trumpil oli õigus, kui ta kutsus Euroopat üles kulutama rohkem kaitsele.

„Ma loodan, et Trump on näinud, et see vastuseis Ukraina abistamisele ei ole tegelikult USA-s populaarne, et see kahjustab tema võimalusi [taasvalituks osutuda],“ lisas ta.

Ukraina sõdurid koos oma karvaste lemmikutega.

„Ukraina on täitnud kõik tingimused ELiga liitumise läbirääkimiste reaalseks alustamiseks ja nüüd peab EL-i pool oma kohustusi täitma,“ ütles Volodõmõr Zelenskõi.

„Jätkame ettevalmistusi juunis Ukrainas toimuvaks esimeseks rahutippkohtumiseks ja meie meeskond töötab koos peamiste partnerite meeskondadega selle nimel, et muuta tippkohtumine tõeliselt globaalseks. Just juunis võib alata tee õiglase rahu poole,“ ütles president.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas, et alates 2023. aastast on Venemaal kasvanud 31–59-aastaste puuetega meeste arv rekordiliselt 30%.

Kaitseministeeriumi andmetel oli 2,17 miljonit vene meest vanuses 31–59 puudega, võrreldes 1,67 miljoniga eelmisel aastal.

Kasv võib tuleneda sõjaliste ohvrite arvu kasvust.

„Me saame hakkama tänu pensionifondile,“ ütles 68aastane komandör, kelle kutsung on „vanaisa“, naerdes.

Volodõmõr Zelenskõi vestles telefonitsi USA esindajatekoja demokraatide juhi Hakeem Jeffriesiga.

President rääkis tungivast vajadusest tugevdada Ukraina õhutõrjet Patriot süsteemidega, et kaitsta Ukraina linnu ja kogukondi, majandust ja kriitilist infrastruktuuri Venemaa õhuterrori eest.

Võitlused Ida-Ukrainas on ägenenud, väed on langenud tagasi uutele positsioonidele vähemalt kolmes kohas rindel, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja.

Oleksandr Sõrskõi ütles sõnumisiderakenduses Telegram tehtud avalduses, et tema väed on asunud uutele positsioonidele Berdõtši, Semenivka ja Novomõkhailivka küladest läänes, et oma vägesid säästa. „Olukord rindel on halvenenud,“ kinnitas ta.

Kõik kolm küla asuvad Ukrainas Donetski oblastis.

Sõrskõi sõnul ründab Venemaa terve rindejoone ulatuses ning on saavutanud mitmes sektoris taktikalist edu.

Venemaa kaitseministeerium on väitnud, et nad on vallutanud samas piirkonnas asuva Novobahmutivka küla.

Ukraina kaitsevägi on rindel vähemuses ning riigil tuleb tõsist vaeva näha sõdurite mobiliseerimisega.

Ukraina õhutõrjujad tulistasid Strela-10 SAM-süsteemi abil alla Venemaa luuredrooni Supercam.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba soovitab Putini heidutamiseks jõudu kasutada, märkides, et Venemaa liider muutub hirmu tajudes agressiivsemaks.

„Meil on vaja, et meie partnerid usuksid kindlalt, et võit on saavutatav, ja teiseks, et nad ei kardaks Putinit, sest Putin on poliitiline loom, kes tunentab hirmu ja muutub siis agressiivsemaks. Kui ta tajub jõudu, on ta on sunnitud taganema.“

Kuleba väljendas oma intervjuus CNN-ile kergendust, et Kongress kiitis pärast kuudepikkust viivitust heaks 61 miljardi USA dollari suuruse abipaketi. Siiski avaldas ta kahetsust, et viivitused maksid ukrainlastele elusid, kuna sõduritel ei jätkunud piisavalt relvi vaatamata nende vaprusele ja valmisolekule.

„Parem on, kui head asjad juhtuvad hiljem, kui neid ei juhtu üldse. Kuid ma olen nõus, et see pakett oleks tulnud palju-palju varem vastu võtta ja asjadoleksid prageu teisiti“ ütles Dmõtro Kuleba CNN-ile.

USA abipaketi heakskiitmine pärast enam kui kuus kuud kestnud poliitilist debatti Kongressis andis Ukraina ühiskonnale moraalse tõuke ja on oluline sõnum Washingtonist, et võitlus vabaduse ja demokraatia eest jätkub, sõnas Kuleba.

Seoses Venemaa hiljutiste edusammudega rindel märkis Ukraina välisminister, et kõik, mis Ukraina eelmisel sügisel ja nüd kaotas, on sellepärast, et nende sõduritel polnud piisavalt relvi. „Neil pole puudust julgusest ja tahtest end oma riigi heaks ohverdada.“

Ukraina ja Rumeenia piiri lähedalt Tisa jõest avastati kahe inimese surnukehad, teatas Ukraina piirivalve.

„Vaatamata veetaseme langusele Tisas on sellest üle ujumine eriti öisel ajal äärmiselt ohtlik,“ seisis piirivalve avalduses. „Teravad kivid, juured, puupraht ning kiire ja külm voog võivad ohustada elu ja tervist.“

Isikute on veel tuvastamata.

Alates sõja algusest on Ukraina piirivalve andmetel hukkunud jõe ületusel kokku 24 inimest.

Piirivalveteenistuse pressiesindaja Andri Demtšenko sõnul on õiguskaitseorganid avastanud ligi 400 kuritegelikku võrgustikku, mis aitavad inimestel ajateenistusest kõrvale hiilida, aidates neil välismaale põgeneda.