Marta Vaarik sai näituse jaoks inspiratsiooni omaenda lapsepõlvest: ka mina olin pätt ja kaabakas
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
28. aprill 2024, 14:30
/nginx/o/2024/04/12/15999479t1h3327.jpg)
«Lihtsam oli mind koolist välja visata, minuga kehvasti käituda, kui minusse uskuda,» ütles Vikerraadio saates «Elamus» kunstnik Marta Vaarik kes omaenda elukogemusest sai inspiratsiooni näituse «Hoia mind kaisus» jaoks.
Saates rääkis Vaarik muu hulgas oma näitusest «Hoia mind kaisus» ja selle sünniloost. Näituse jaoks uuris Marta lähemalt, kust tulevad probleemsed lapsed, ning see näitus avab väärkoheldud laste maailma. Kunstniku jaoks on laste kaisushoidmise teema oluline ja ta on tõdenud, et näituse sünnile on tõuke andnud nii emaks saamine kui ka tema enda lapsepõlves kogetu.
Näitusega seoses jõudis Marta ka väga katkiste lasteni, kuid ta ütleb, et laste puhul pole tegu lootusetute juhtumitega. «Sellepärast ma sellega tegelengi, et kogu ühiskond saaks aru. Ka mina olin pätt ja kaabakas,» naerab Marta. «Mitte halvas mõttes, aga ma olin väike Eesti superstaar, mängisin televiisoris ja teatris – ju ma olin ikkagi ennast täis. Ja minuga käituti koolis väga halvasti. Kui tagasi mõtlen, olen end selles süüdistanud mingil ajal, aga mida vanemaks ma sain, seda rohkem sain aru, et ma olin laps ja tegelikult täiskasvanud oleks pidanud istuma minuga maha ja küsima: «Marta, kuidas ma saan sind aidata». Minuga seda ei juhtunud.»
Marta Vaarik tõdeb, et näituse puhul oli oluline ka tema enda kogetu, kus teda ei mõistetud. «Lihtsam oli mind koolist välja visata, minuga kehvasti käituda, kui minusse uskuda. Aga kui lapsel oleks kasvõi üks inimene, kes usuks tema paremasse tulevikku, siis tema tulevik olekski parem. Me kõik saame olla need inimesed kellelegi, kellel seda ei ole,» ütleb ta täna.
Oluline hetk oli Marta jaoks ka see, kui ta 2015. aastal ise emaks sai. «Kui ma oleksin teadnud, kui raske päriselt on ühe päris inimese maailma toomine, ma ei tea, kas ma oleksin julgenud seda ette võtta,» ütleb ta tagantjärele. «Sain aru, et elule annab baasenesekindluse ja turvatunde tingimusteta armastus. Et sa saad kuhugi kukkuda ja keegi hoiab sind. See ongi see, mida elus vaja on. See on ju nii lihtne ja labane asi, mis on maailma muutev. Me saaks maailma muuta sellega, kui lapsed kaissu võtaksime. Siis oli heureka moment.»